teisipäev, 8. detsember 2015

Kahekümne kolmas päev. 8.dets.2015

Lõpuks ometi on vihmased ilmad lõppenud ja taimed saavad natuke päikesevalgust.

reede, 4. detsember 2015

üheksateistkümnes päev. 4.dets.2015

Herned kasvavad aina pikemaks ja pikemaks

Varred tunduvad siiski nõrgad ja peenikesed.
Tillid ei taha liiva sees kasvada.



neljapäev, 3. detsember 2015

Kaheksateistkümnes päev 3.12.2015

Hernetaimed on juba nii pikaks kasvanud, et pidime neile toed ja nöörid panema, 
et varred katki ei läheks kui neid kastetakse või mõõdetakse.


Nüüd tuleb mõõtmiseks hakata mõõduribaga taime juures käima, mitte vastupidi.

reede, 27. november 2015

Kaheteistkümnes päev.27.11.2015

Kasutame tahvelarvuteid, et oma taime jäädvustada. Töö toimub paarides.

Avelin ja Helene joonistavad fotol oleva taime ise üle. Kasutavad programmi Lenzo

Mari-Leen ja Frida uurivad luubiga hernetaime, et seda siis ise tahvelarvutis joonistada.

Maria ja Juhan joonistavad foto järgi taimeosi

Mihkel ja Lisety on juba luubiga taime hoolega uurinud ja püüavad seda nüüd ise joonistada 

Jaanika ja Sirle tööhoos

Siin on lähemalt näha, kuidas joonistamine läheb

Mihkel ja Lisety salvestavad oma vestlust, kus räägivad taime kasvatamisest.

neljapäev, 26. november 2015

Üheteistkümnes päev. 26.nov. 2015

Frida mõõdab kui pikaks traim on 11 päevaga kasvanud

Tabel, kuhu saab märkida oma taime pikkuse.

11.päeva mõõtmise tulemused.
Andmed on antud sentimeetrites. L- liivas kasvav taim, M- mullas kasvav taim

kolmapäev, 25. november 2015

Kümnes päev 25.11. 2015

Lisety teeb taimede mõõtmiseks mõõduriba
.
Sentimeetrite paberile märkimine on väga täpne töö!

JUhan mõõdab kui pikaks ta taimed on 10 päevaga kasvanud 

16 sentimeetrit

Koostame tabeli, kuhu saame kanda taimede mõõtmise tulemused.

esmaspäev, 23. november 2015

Kaheksas päev. 23.11.2015





Siin on taimed kasvanud võrdselt nii liivas kui mullas

Siin pole taime veel liiva seest üldse näha, aga mullast on kasvanud ilusad võrsed.

Siin on näha kui pikad taimed on. Võrdluseks topsi kõrgus

reede, 20. november 2015

Viies päev 20.11.2015



Juhan kontrollib, kas taim on juba nina mullast välja pistnud. Jah, ongi!


Läbi topsi on hästi näha kui pikaks on juur kasvanud.
Väikesed taimealged juba paistavad

teisipäev, 17. november 2015

Teine päev 17.11. 2015

1.klassi meeskonda kuuluvad:
Juhan Metsand
Lisety Martin
Helene Pajo
Frida Pajo



Esimene päev 16.11.2015

Igale lapsele 2 topsi, ühesse liiv, teise muld.
Liiv sai topsidesse
Nüüd on ka herned liiva ja mulla sisse pandud
Nimesiltide valmistamiseks teeme  taaskasutust
Pisut vett ka ja ongi tänaseks kõik tehtud


Hullu Teadlase  teaduskonverentsi „Muld kui kuld“lühitutvustus

 Konverentsil osalemiseks tuleb õpilastel nelja- kuni kuueliikmelistes rühmades kasvatada taimi, viia läbi vaatlusi, nende põhjal uurimistöö koostada ja see Hullule Teadlasele saata.
 
Igal rühmal tuleb kuue nädala jooksul vaadelda seemnetest kasvama pandud taimi kolmes erinevas kasvukeskkonnas, mille tingimused erinevad temperatuuri, niiskuse ja valguse poolest: näiteks niiske ja soe, kuiv ja külm, pime ja soe. Vaatluste läbiviimisel ja tulemuste kirjapanemisel soovitame kasutada ka tehnoloogilisi vahendeid (nt mobiiltelefoni või kaameraga filmimine/pildistamine).
 
Vaatlusperiood peab jääma vahemikku november 2015 kuni veebruar 2016. Uurimistööde koostajatel on võimalus kirjutada Hullule Teadlasele (hull.teadlane@ut.ee) ning esitada küsimusi ja saada nippe praktiliste vaatluste läbiviimiseks ja uurimistulemuste kirjapanemiseks.Parimate uurimistööde selgitamisel hinnatakse atraktiivset uurimisküsimuse püstitamist ja sellele vastamist, uurimistöö teoreetilist osa ja praktiliste vaatluste läbiviimist ning oskust luua seoseid teiste loodusnähtustega.
 
Konverentsi käigus valmivate uurimistööde tulemuste esitamine on jagatud kolme etappi: koolisisene voor, piirkondlik voor (osalevad maakonnad jagunevad piirkondadesse) ja lõppvoor. Koolisiseses voorus ei ole võistkondade arv piiratud, kuid projektis osalevad meeskonnad tuleb hiljemalt novembris 2015 registreerida.
 
Piirkondlikku vooru saab iga kool saata vanuseastme arvestuses parima võistkonna, st üks võistkond 1. klassidest, üks võistkond 2. klassidest ja üks võistkond 3. klassidest. Piirkondliku vooru korraldamist koordineerib Tartu Ülikooli muuseum. Piirkondliku vooru üheks osaks on Hullu Teadlase külaskäik koos teemaga seotud eksperimentide ja katsete tegemisega, kus ka õpilased saavad kaasa lüüa.
 
Piirkondlike voorude parimad uurimistööd ja nende autorid saavad võimaluse osaleda Hullu Teadlase II teaduskonverentsilõppvoorus, mis toimub 2016. aasta mais Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis.
 
Teaduskonverents viiakse läbi Tartu Ülikooli muuseumi ja Tartu Ülikooli teaduskooli koostöös ja seda toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.